Muusikaline suvelavastus
Raimond Valgrest

Pärnu Kuursaali õuel
1.-15. august 2026

„Mind kõnetab see aeg. Minu suur armastus on ajastukostüümid ja terve ajastu õhustiku loomine. See on eriline võimalus luua neljakümnedate ja kolmekümndate aastate inimesed ümber Raimond Valgre vastuolulise tegelaskuju. Kuigi me lõpuni ei tea, kuidas mõni inimene päriselt käitus, sest iga mälestus on vaadeldud läbi mäletaja subjektiivse filtri. Meie ülesanne on suhtuda mälestustesse teatava pieteedi, tundlikkuse ja skepsisega – austus nende inimeste vastu peab olema läbi tunnetatud. Tegemist oli päris inimestega, mitte ilustatud või fetišeeritud ajastu sümbolitega. Jah, ilus ja magus elu küll, aga aus ja usutav peab ka olema!”

Gerly on tunnustatud kostüümikunstnik ja stilist,  EKA-s kostüümiajaloo lektor. Ta on töötanud kostüümikunstnikuna nii filmide ja reklaamide juures kui mitmetes Eesti ja Soome teatrites, kus on loonud kostüüme nii ooperitele, ballettidele, draamalavastustele, kaasaegsetele tantsulavastusele kui muusikalidele. Tema loomingut iseloomustab tugev ajastutunnetus ja detailitäpsus. Gerly panustab lavastuste üldisesse visuaalsesse identiteeti, rõhutades kostüümide kaudu etenduste teemat ja tegelaste iseloomu.

Lavastuse „RAIM“ kostüümide kujundamisel on Gerly Tinni jaoks olulisim Pärnu kuurordi kõrgaja stiil ja tegelaste psühholoogiline seisund. Mõtteliselt, sisust lähtuvalt, ongi kunstnik sõnastanud lavastuse kolmest vaatusest igaühe oma märksõnaga: „pori”, „vesi”, „päike”.

​Gerly tööde hulka kuuluvad muuhulgas lavastused „Cats“, „Helisev muusika“, „Tõrksa taltsutus“, „Naksitrallid“, „Kratt“, „Mamma Mia!”, „Chicago“, „Marilyn” jne.

Indreku ametiks on Pärnu Muuseumi kunsti- ja fotokogu hoidja ning näituste osakonna juhataja. Aga tema südameasjaks on Pärnu kui kuurortlinna lugu. Üks tema viimase aja kõige säravamaid projekte on „Supeluse” tänava uuekssünnil kunstilis-ajaloolise rännaknäituse kureerimine ning Supeluse tänava ajaloost raamatu loomine. Ka on Indrek loonud linnaruuminäituseid ja olnud kaastegev mitme Pärnu suure kultuurisündmuse meeskonnas.

Indreku jaoks on „RAIM“-i lavakujundus samm edasi Pärnu kuurordi loo asjatundliku jutustamise teel. Kujundamisel on eesmärk taasluua Rannasalong kui autentsusruum just Valgre-aegses meeleolus. Palju on tänaseks omandanud teistsuguse väljanägemise, kuid Indreku teadmistega ärkab see Raimondi-aegsesse hiilgeaega.

„Valgre paelub mind kui helilooja. Ega ma ei ole ju Raimondi enda tekitatud või kujundatud heli kuulnud, kas arhiivis salvestust leidubki? Interpretatsioone tema kirjutatud muusikast on ju palju. Mõni võib olla halvem kui teine, aga neid kõiki ühendab see, et nad on minus ühel või teisel moel tekitanud erisuguseid tundeid. Mul puudub teadmine, miks see nii juhtub – olen kuulnud helilaine rändamisest kõrvani, edasine on meeldiv müstika.”

Valgus on Ivari jaoks emotsioonide väljendamise vahend. Valgus juhib pilku, seab rütmi ja annab stseenidele sisemise pinge, mida sõnadega pole võimalik edasi anda. Ivar on eesti noorema generatsiooni valguskunstnik, olles loonud imelisi valguslahendusi paljudele lavastustele erinevates Eesti teatrites, kus tema töö eristub täpse dramaturgilise taju ja tehnilise taiplikuse poolest.

​Lavastuses „RAIM“ kujundab ta valgusmaailma, mis liigub koos loo ja muusikaga – püüdes päikesepaistes luua varje ja pimeduses panna särama päikese.

Ivar on loonud valguskujundused näiteks lavastustele „Ma teenindasin inglise kuningat”, „Pushing daisies“, „Lovesong” „Must lind”, „Helluse keeles”, „Rocco ja tema vennad”, „Preili Julie”, „25 °C ja päike”, „Elleni sekund”, „Päevaraamat”, „Arabella, mereröövlitütar” jne.

„Raimond Valgre looming on eesti popmuusika üks nurgakividest – tugev ja parajalt suur kobakas. Valgre suutis lääne tolleaegseid levilaule eeskujuks võttes luua muusikat, mis on saanud rahvalikuks. Tema loomingust on tänaseks saanud meie muusikaline emakeel ja sellega taas pisut süvenenumalt tegelemist võtan privileegina.”

Feliks on töötanud üle 20 aasta Endla teatri muusikaala juhina ja loonud selle aja jooksul muusikalisi kujundusi, kirjutanud laule ja originaalmuusikat enam kui 120-le lavastusele nii Endlas kui mujal Eesti teatrites. Tegutsenud mitme popansambli basskitarristina (Supernova, Genialistid). Feliks suudab oskuslikult suunata lavastuse muusikalist kulgu nii, et iga laul, helipilt ja paus toetab narratiivi. Tema töö tugevus on kuulamises ja tasakaalus: muusika ei lämmata, vaid võimestab.

Lavastuse „RAIM“ muusikaline tervik sünnib koosloomes professionaalsete muusikute ja näitlejatega, püüdes ühendada erinevad isiksused kokkukõlavaks orkestriks. Feliksi soov on taaselustada Raimond Valgre legendaarsed lood tänaste noorte pillimängus ning leida lavastusele omanäoline helikeel, mis oleks samaaegselt nii nostalgiliselt ajastupõhine kui ka tänases päevas värske.

Feliks on loonud muusikat muu hulgas järgmistele lavastustele „Nukumaja”, „Kurjus”, „Tõde ja õigus V”, „Isad ja pojad”, „Karge meri”, „Raimonds”, „Meie aja kangelane”,  „Mehed, meri, maa ja naised”, „Boyband”, „Odysseuse eksirännakud”, „Vares”, „45 339 km2 raba” jne.

“Valgre isik ja looming on mind saatnud juba lapsepõlvest peale. Isa oli suur Valgre austaja ja teadis ka tema elulugu, seda viimast läbi nende ühise sõbra. Isa suutis mulle tema kuju ja loomingu nii põnevaks muuta, et umbes 13-aastasena lausa nutsin sellepärast, et kui traagiline võib ühe inimese elusaatus olla. Sel ajal, kui minuvanused kuulasid popmuusikat, pusisin mina Valgre laulikust tema laule laulda ja neid ka ise klaveril saata. Ja just neid kõige kurvemaid.”

Ele on töötanud pea 30 aastat Vanemuise teatri kontsertmeistrina. Ta on loonud muusikalisi kujundusi, löönud kaasa orkestrandi, hääleseadja, näitleja ja repetiitorina erinevates lavastustes. Ele tegutseb muusikakooli juures direktorina, õpetades klavessiini ja laulu.

Lavastuses „RAIM” läheneb Ele materjalile nii näitleja- kui rollipõhiselt, arvestades tegelase maailmavaadet, meeleseisundit ja psühholoogilist arengut, pidades samal ajal oluliseks ka näitleja hääle tehnilist kindlust ja väljendusrikkust. Hääleseade peab leidma lavastuse kontekstis tasakaalu II maailmasõjaaegse laulmismaneeri ja kaasaegse helikeele tunnetuse vahel.

Ele loodud muusikalisi kujundusi on saanud nautida lavastustes „Kalendritüdrukud”, „Musta pori näkku”, „Fanny ja Alexander”, „Arkaadia”, „Tagahoovish”, „Tsaar Saltaan”, „Carmen”, „Niskamäe naised”, „Leopoldstadt” jne ning ta on muusikali "Mamma Mia!" muusikajuht, muusikalide “Nunnad hoos” ja “Kinky Boots” dirigent.

Ingmar on õppinud Tallinna Ülikoolis koreograafiat ja lõpetanud lavastajana EMTA Lavakunstikooli 28. lennu. Ta on visuaalproduktsiooniagentuuri Utopia Entertainment asutaja ja kunstiline juht, töötanud näitleja Von Krahli Teatris ja teatritrupis Ekspeditsioon. Tema lavastajatöid on publik saanud nautida Vanemuises, Tallinna Linnateatris, Tartu Uues Teatris, Von Krahlis, Nargenfestivalil ning tema loodud koreograafiat, lisaks eelpoolloetletutele, veel ka Noorsooteatri ja Ugala teatri lavastustes.

2021 esietendus Ugalas “Sume on öö”, tänavu juunis tuleb Pärnu Endlas lavale “amletH”. Mõlema lavastaja Kaili Viidas ja koreograaf Ingmar Jõela.

Nii on lugu Raimond Valgre Pärnu suvedest Kaili ja Ingmari kolmas koostöö.

Eesti teatrite mängukavas on praegu neli Ingmari loodud koreograafiaga lavastust:  “Novecento” Tallinna Linnateatris, „Plekktrumm“ ja „1984“ Eesti Noorsooteatris ning “Käte ja jalgadega inimene” VAT teatris. Juba jaanuaris esietenduvad “Koletis kutsub” Vanemuises, “Inishmaani igerik” Ugalas, “Väike kaval rebane” Rahvusooperis Estonia.

29.12.2025 - Pärnu Postimees - Ott Kilusk ja Kaili Viidas äratavad uuel aastal ellu Raimond Valgre Pärnu suved

29.01.2026 - ERR Ringvaade - "RAIM" esimest proovipäeva jäädvustamas (alates 42:30)